Eesti hümnile pühendatud kullatud mälestusmedal

Hind 54.95 EUR
Tellige

Teos „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kinnitati ametlikult Eesti hümniks 1920. aastal, niisiis tähistame 2020. aastal selle sajandat juubelit. Selle sõnade autor oli ajakirjanik, luuletaja ja Eesti XIX sajandi rahvusliku liikumise üks juhte Johann Voldemar Jannsen (1819–1890).

„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kõlas esmakordselt Jannseni korraldatud Eesti esimesel üldlaulupeol, mis toimus Tartus 1869. aastal.

Jannsen kirjutas sõnad viisile, mida ta tundis, kuna muusikapala autor oli saksa päritolu helilooja Friedrich Pacius (1809–1891), kes juba 1848. aastal oli loonud muusika Soome luuletaja Johan Runebergi rootsikeelsele luuletusele „Meie maa“ (Vårt land), millest hiljem sai Soome hümn. Kuigi tänapäeval jagame hümni meloodiat (esitatakse siiski eri tonaalsuses) soomlastega, ei teki vaidlusi – see ainult näitab, kui tugevasti meie rahvad omavahel seotud on. Seda enam, et Soome rahvusringhääling Yleisradio, mille tele- ja raadioprogrammid olid näha ja kuulda ka Põhja-Eestis, mängis süngel nõukogude ajal igal õhtul saadete lõppedes oma hümni instrumentaalversiooni. Milline lootusesäde oli see tollastel aegadel!

Medali esiküljel on Eesti hümni sõnad, mis on kirjutatud vanaaegsele pärgamendile ja märgistatud pitseriga, millel on Eesti vapp kolme vapilõvi ja tammepärjaga. All on aastaarv, mil „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ sai ametlikult Eesti hümniks – 1920.

Tagaküljel on lint noodikirjas ülestähendatud viisikatkendiga hümnist „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ Tagaküljel on ka kompositsioon Eesti rahvuslilledest – rukkililledest. All on hümni ja muusika autorite nimed ning nende sünni- ja surma-aastad: „J. V. JANNSEN 1819–1890“ ja „F. PACIUS 1809–1891“. Selle all olev aastaarv märgib Eesti hümni sajandat juubeliaastat – 2020.