Kullatud medal „Laulupidu“
Hind 54.95 EUR
Esimene laulupidu leidis aset 1869. aasta suvel Tartus. Algatajaiks olid ajakirjanik ja luuletaja, Eesti hümni autor Johann Voldemar Jannsen ning lauluselts Vanemuine. Esimesel laulupeol osalesid vaid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.
Rahvusliku värvinguga ettevõtmisest sai Eesti rahvusliku taassünni osa. Traditsiooniks muutunud laulupidu tõmbas iga kord ligi aina rohkem osalejaid ja pealtvaatajaid. Neljandal üldlaulupeol laulsid juba ka segakoorid. Osavõturohkeks kujunenud pidu tuli üle kolida suuremasse linna, Tallinna.
Pärast Esimest maailmasõda kinnistus traditsioon korraldada üldlaulupidu iga viie aasta tagant. Alates 1934. aastast liitusid lauljatega ka tantsijad.
Nõukogude okupatsiooni ajal kujunes laulu- ja tantsupidu üheks vastupanuvormiks ja laulva revolutsiooni osaks.
| Väljalaskeaasta: | 2012 |
| Mass: | 28 g |
| Läbimõõt: | 39 mm |
| Metall: | hõbedaga kaetud pronks, mis on omakorda kaetud 24-karaadise kullaga |
| Vermija: | Põhja-Ameerika Rahapaja |
| Esikülg: | laulukaar ja rahvuslik heegelpits |
| Tagakülg: | rahvuslik heegelpits ja laulu „MU ISAMAA ON MINU ARM” sõnad |
| Kvaliteet: | läikiv pind, matt reljeef (proof-like) |
| Tiraaž: | 10 000 tk |
Esikülg: stiliseeritud rahvuslik muster ja harf. Kirjad LAULUPIDU ja AASTAST 1869.
Tagakülg: stiliseeritud rahvuslik muster ja rida iga laulupeo lõpul kõlavast laulust: MU ISAMAA ON MINU ARM.